Navigate / search

Janosh’i artikkel „Vastsündinud aeg”

Selle artikli kirjutas Janosh 2011.a. aprillis, kuid aktuaalne on see tänaselgi päeval…

See, kes on mu töödega Sakraalse Geomeetria alal tuttav, teab, et iga kood avaldab mõju meie alateadvuse teatud osale. Mulle esitatakse pidevalt selle kohta küsimusi. Eriti selle kohta, kuidas oleks hologrammidega parem töötada, et saada maksimaalne tulemus. Seepärast ilmuvad käesolevast hetkest peale iga kuu veebilehel mu uusi koode käsitavad innustavad artiklid. Neis artiklites jagan ma üksikasjalikku informatsiooni nende koodide kohta, mille energia on antud hetkel kõige tugevam. Ma seletan, kuidas seda energiat saab kasutada igapäevases elus praktikas. Nii loodan ma teid aidata teie otsingutel, kui soovite teada saada, kes te olete tegelikult ja milline on teie kirg elus.

Mu eelmise artikli teemaks oli „Teadvuse terviklikkus”. See on energia, milleni me jõuame, kui õpime elama ilma hukkamõistuta. Ma väljendasin seal ka imestust sündmuste üle, mis maailmas sel hetkel toimusid. Uudis sellest, et Mubarac lahkus presidendiametist oli veel värske ja arvestades aega, oli tähtsaks lüliks Thuni kalendri lahti seletamisel (maiade ettekuulutuse kohaselt tõusis inimkond 11. veebruaril 2011 Teadvuse Püramiidi viimasele astmele). See sai stardipauguks Uue perioodi algusele, milles me suundume oma Taassünnile. Siit ilmuski mu kood „Vastsündinud aeg” (New Born Time).

Ei läinud kuudki mööda, ja ma ei suuda uskuda, mis juhtus. Paistab, nagu oleks avanenud Pandora laegas ja meie peale paiskus dramaatiliste uudiste laviin. Ühe tegelasega Mubaraci teater ei kestnud kaua. Nüüd astus lavale president Gaddafi, tõmmates endale maailma pressi tähelepanu. Paistab, nagu oleks Liibüa alustanud kultuuri-sõda Lääne vastu. Kuid kõige šokeerivam uudis oli siiski maavärinast Jaapanis. Inimesed, kes ühe päevaga kaotasid kõik ja keda ohustab nüüd radioaktiivne nakkus. Analüütikud selgitavad meile üksikasjalikult kujunenud olukorda, naelutades meie tähelepanu teleekraanidele. Me oleme kiindunud „seebiooperisse”, mille nimi on „Uudised”.

Kui vaadata seda globaalselt, siis ma küsin endalt: „Kui kaugele me läheme? Mis meid veel ootab ja kui palju muret suudame kanda? Mis peab veel juhtuma, enne kui me tõepoolest valime armastuse?” Küsimused, millele mul vastuseid ei ole… Me jätkame pusimist teadvuse probleemide kallal, mille lahendust tuleb otsida meis endis. Seesmiselt me teame seda kõike, kuid näib, nagu ei teadvusta me seda täielikult.

KIRG VIBRATSIOONIDE VASTU

Oma artiklites ja presentatsioonidel kasutan ma sageli väljendit „tõusnud vibratsioonid”, lähtudes automaatselt sellest, et inimesed mõistavad nende sõnade mõtet. Kuid võttes arvesse eelmise kuu sündmusi, pean vajalikuks sellele küsimusele läheneda süvitsi. Eriti kui see aitab selgitada tähtsat probleemi meie endi isiklikus protsessis – kirg vibratsioonide vastu. Iga kord, kui teatud tsükkel või evolutsioon lõpule jõuab ja algab uus periood, toimuvad globaalsed energeetilised nihked. See mõjub kõikidele liigutustele ja võngetele, ehk teisisõnu – kõikidele vibratsioonidele. Uue vibratsiooni ilmudes tekib efekt, mida võib võrrelda veeklaasi kukkunud tinditilgaga. Vee värvus klaasis muutub aegamööda. See on see, mis praegu toimub Universaalsel tasandil. Ühe inimese muutunud energia avaldab mõju kõikide inimeste üldisele energeetilisele tasemele.

Selle protsessi kiirendamiseks on meil vaja rohkem „tinte”, kui lähtuda ülaltoodud metafoorist. Vee hulk klaasis praegu suureneb, teiste sõnadega, vanad vibratsioonid kasvavad mõõtmetes. Juba tuttavad lõksud, hirmud, harjumused… Kõik see ilmub suuremates proportsioonides!… Kui oleme tõusnud vibratsioonide „laines”, siis võime alatiseks vanade hirmudega hüvasti jätta ja anda oma veeklaasile ilus värvi. Kuid küsimus on, kui intensiivne on meie tindi värv? Mida me oleme valmis tegema edu saavutamiseks omaenda elus? Paljud meist vastavad kõhklematult: „Kõike!”. Mõnda aega me hoiame seda energiat, kuni ind jälle ära kaob. Me tunnetame muutusi, kuid need ei toimu nii kiirelt, nagu me tahaksime. Tagajärjeks on, et alateadlikult läheme tagasi vibratsioonide juurde, millesse oleme nii kiindunud: hirm, usaldamatus, valu, pettumus, kurbus… Kõikvõimalikes vormides tulevad need tulevad meie juurde jälle tagasi. Ja kui tugevasti me ka ei taha neist lahti saada, sügaval sisimas oleme nii kiindunud sellesse momenti, kui võime öelda: „Ma ju teadsin, et midagi ei tule välja!”

MINU KOODID KUI VALUVAIGISTID?

Pole imeks panna, et mõnikord läheme me jõuetuina magama, mõistmata, miks see juhtus. Uute vibratsioonide võnked on nii kõrged, et negatiivsed mõtted võivad meid täielikult rööpaist välja viia! See tekitas minus küsimuse: „Kuidas me sellega võidelda saame?”

Mõtlesin sellest, kui mõned nädalad tagasi tuli mulle informatsioon „Vastsündinud aja” koodi kohta. See kood aitab meil häälestuda selle energiavälja vibratsioonidele, milles me praegu asume, ja vähendada sellega seotud kõrvalmõjusid. Hiljem ma hakkasin mõtisklema. Aga on seda meile ikka vaja? Pidevalt vähendada valu igasuguste vahenditega… Ega see äkki ei takista meil tõusta oma jõusse? Võib-olla meil just ongi vaja kogeda kõiki neid energeetilisi „ebamugavusi”, et unest üles ärgata? Nii ma mõtisklesin üha edasi, kuni pöördusin enda poole. Mõtlesin: „Kui mul on ebaterve eluviis, toitun valesti, ja mul hakkab pea valutama või tekib iiveldus… Mida ma siis teen? Ma võtan valuvaigistit, et need kõrvalnähud väheneksid.” Me isegi ei mõtle selle peale, me lihtsalt teeme. Ootame, et olukord süveneb. Siis me järsku hakkame otsima põhjust ja oleme valmis kõigeks, et taastada oma tervis. See toimub tavaliselt ohutsoonis. Just seal me leiame jõu, et muuta oma elu. Aga kuni selle ajani ma teen nii nagu kõik teised: võtan valu vähemaks.

Tähendab see seda, et minu hologrammid on valuvaigistid? Abivahendid, et hoida meie draama eemal? Kuulen inimestelt küllalt tihti, et nad käivad mu Lahtiste Uste Päevadel, et „laadida end energiaga”. Ja seda ajal, kui minu sihiks on neid innustada, mitte nende eest hoolitseda! On saabunud jälle aeg võtta ühendust oma giidi Saie’ga ja paluda vastuseid tema käest.

VALESTI PARGITUD

Mis minusse endasse puutub, siis ma ei suutnudki neid vastuseid leida. Oma presentatsioonidel ma räägin alati, et tahan innustada inimesi, et nad ise kõike tunnetaksid ja kogeksid, kuid ei olnud kunagi mõelnud selle peale, et võtta seda täht-tähelt. Saie juba nagu ükskord rääkis: „Lõpeta tegelemine „vaatemängudega”. Kas ma nüüd pean lõpetama „valuvaigistite” laialijagamise? Kuid samal ajal selgus, et ma ise põhjustan valu, vaatamata sellele, et tunnen end suurepäraselt. Näiteks juhtum eelmisest nädalast. Mul oli kiire ja tee peal tegin peatuse, et teha oma sisseostud. Leidsin napi parkimiskoha oma autole. Ruumi oli üsna vähe, sest kõrval parkinud auto oli pargitud nii, et ulatus oma parkimiskohast välja. No hea küll… Suuri vaevu küll, aga mul siiski õnnestus end sinna vahele suruda. Ja ma olin rahul, vaatamata sellele, et ruumi ukse avamiseks peaaegu ei jäänudki. Ausalt öeldes oli mul isegi naljakas, sest ostud ise võtsid mult ainult paar minutit.

Tol päeval tundsin ma end lihtsalt suurepäraselt. Ostud ära teinud läksin tagasi auto juurde, kus mind ootas ees vihale läinud naine. Ta süüdistas mind, et olen parkinud tema autole liiga lähedale. Mu peale langesid epiteedid nagu: milline „debiilik” peab küll olema, et nii ajuvabalt „plärtsatada” sinna oma auto, arvestamata absoluutselt teiste inimestega, tema mees, (kel on probleemid seljaga) ei saanud normaalselt autossegi istuda!…

Ma püüdsin jääda sõbralikuks ja tõin naeratades oma vabandused. Kuid nii kergelt ei õnnestunud mul pääseda. Naine jätkas, valas mu üle sõimuga, süüdistades selles, et mõtlen ainult enda peale, ja et mitte keegi maailmas ei arvesta tema haige mehega.

Samal ajal, kui ta jätkas mulle kõige „kõige parema” soovimist maailmas, tundsin ta tigestumust. Kuid nii imelik, kui see ka polnud, ma suutsin mõista, miks ta nii kirglikult reageeris. Asi polnud mitte minus või minu pargitud autos. See oli lihtsalt piisk, mis ta kogunenud ärrituste karika üle ääre ajas. Imelik, kui ma jälle autosse istusin, ei olnud mu lõbususest enam jälgegi järel. Mu energiatase oli langenud, ja ma tundsin end väsinuna. Ebameeldiv tunne. Vaatamata oma avatusele ja oma teadvusele ei suutnud ma jälle – juba ei tea mitmes kord – kaitsta end negatiivsete energiate eest, mis mulle mõjusid.

ME TOHIME OLLA HAAVATAVAD

Hiljem Saie seletas mulle, et sarnast asja juhtubki küllaltki regulaarselt. Ta rääkis, et tõusnud vibratsioonide tõttu muutume me ajutiselt palju tundlikumas. Kui sa, võttes kokku oma julguse, otsustad esineda Uue Endana, ilmuvad inimesed või situatsioonid, mis sind testivad. Sa riskid saada tõrjutuks. Püsiv, sügavale me sisse juurdunud hirm… Kuidas me seda momenti võtame – see on meie enda valik. Ja pole üldsegi kohustuslik tunda valu.

Mu enda sõnadele osundades seletas Saie: „Niisugused tunded nagu rõõm, rahunenud meel ja erksus näitavad seda, et su teod, mõtted ja tunded on harmoonias sinu kui unikaalse, armastust kiirgava inimese tõelise Olemusega. Aga hirm ja kahtlused eeldavad vastupidise olemasolu.”

Teiste sõnadega: te võite tunda, kas järgite endale vastavat kurssi. Siis vallutab teie energia nagu tindiplekk kogu teie ümbruse. Ja sellest pole midagi, kui teid tõrjutakse. Sageli tähendab see, et puudutasite midagi teises inimeses, või et teine inimene kadestab seda, kuidas te otsustate välja näidata oma haavatavust. Praegusel ajal me tohime olla haavatavad, eriti kui tahame üle saada tõusnud vibratsioonide kõrvalmõjudest.

GEOMEETRIA – TEADMISTE EDASIANDMINE

Oma küsimuse juurde tagasi pöördudes, „aitan ma oma koodidega inimesi või teen nad sõltuvaks teatud laadi valuvaigistist, mis isiksuse arengu protsesse aeglustavad”, vastas Saie lühidalt: „Tunne seda nii, nagu tahad seda tunda, vastavalt oma valikule. Ja nii saabki olema.” Noh jah, selgust sellest mulle nüüd küll juurde ei tulnud. Muidugi mõista ei rahuldanud mind säärane vastus. „Väga laialivalguv,” mõtlesin. Kuni sain järgmise informatsiooni…

Meie, inimesed, kanname vastutust oma arengu eest, nende valikute eest, mis me teeme, ja selle eest, kuidas me võtame oma elu protsessi. Kuid me ei avalda mingitki mõju transformatsioonile, milles asub Maa. See on muutumatu fakt. Me võime sellega nõustuda või jätkata võitlemist. Vasakule või paremale – teist teed ei ole. Millist teed mööda meie kui isiksused hakkame minema 2012. aastast, on meie isiklik valik. Muuseas, paljudest kanalitest pakutakse meile abiks instrumente teistest maailmadest. Kujutlege seda asja nagu last, kes õpib midagi temale edasiantud teadmiste kaudu. Kui lapsele seletada, et tuli on kuum, siis pole tal ju vaja kõigepealt endal käsi ära põletada, et mõista: tuli on ohtlik asi, ja see tähendab: „Ära puutu!”

Täpselt samuti toimub meiega. Me ei või, ja ei olegi vaja, enda peal kõik üle elada ja kogeda, sellepärast tahavad meie giidid jagada meiega teatud teadmisi. Selleks pole vaja omada mingeid erilisi andeid, me võime seda lihtsalt paluda. Geomeetrilised koodid on üheks sellise energia/informatsiooni edasiandmise näiteks. Ja meie valik on, kas kasutame seda või mitte. See pole mingi imettegev ega valuvaigistav vahend, sest niikuinii peame me kõik ise tegema. Geomeetria aitab vaid meil oma Olemusega kontakt sisse seada ja osutab toetust meie transformatsioonis ja/ehk siis kiirendab seda.

ME ARMASTAME DRAAMAT

Nagu ma artikli alguses juba mainisin, paljud küsivad endalt: „Mis meid veel ees ootab?” Teleuudised toovad meile kurva, hirmu tekitava stsenaariumi, mille kohaselt näib, et pool maailma elanikkonnast peab kõigepealt hukkuma, et ülejäänud pool üles ärkaks. Seda on valus näha, ja sellest hakkab veel kurvem. Kuid samas meie, inimesed, oleme üsnagi isepäised. Me armastame draamat. Seal, kus meile pakutakse võimalust saada teadmisi, eelistame meie ikkagi kõike kogeda enda peal… Ja teeme seda kannatuste teega.

Ärge erutuge, kui see teid riivas. Me oleme pioneerid, maadeavastajad, kes otsustavad kõigele toimuvale vaadata perspektiivis. Maailma mastaabis sündmused ei toimu lihtsalt niisama, heast peast. Meie täielikuks vabastamiseks meid piiravatest programmidest on vaja vabaneda mõnedest poliitilistest, ühiskondlikest ja sotsiaalsetest süsteemidest, mis on tekkinud vanas energias ja mis ei ole juba enam suutelised uue energiaga sammu pidama ega vasta ka Uue Inimese energiale. Tõusnud vibratsioonid peksavad tormise merelainena, kainestades inimgruppe, kes jätkavad hirmus võitlust tundmatuga. Selle võitluse järele puudub vajadus, kui me jääme iseendaks. Esitage endale regulaarselt küsimus: „Mille ma valin – hirmu või armastuse?” Me asume uuele teadvusetasandile ülemineku faasis. Ajal, mil me võime öelda endale: „Ma olen täiuslik sellisena, nagu olen.”

TEEL VABANEMISELE

Vibratsioonid, milles me praegu oleme, saavutavad oma haripunkti. Ja see ei tähenda mitte uue tsükli algust, vaid vabanemist. Vabanemist oma karmast, oma vanadest harjumustest ja piiratud veendumustest. Nii nagu Saie mulle seda kõike seletas, kõlab see väga ilusalt ja poeetiliselt. Kuid ühes vabadusega tuleb ka suur vastutus. Otsustame me võtta endale 100%-lise vastustuse oma elu eest? Suudame me sundimatult sooritada hüppeid tundmatusse, et viia oma unistused ellu? Kuidas ka poleks, see saab kahtlemata olema haarav rännak!

Kokkuvõtet tehes tahan öelda, et meid ootab imeline ja unikaalne aeg. Kõrvalmõjud võivad mõnikord ilmuda, kuid kuidas ka poleks, tundke end õnnelikuna, et valisite just nimelt selle aja enese manifestatsiooniks siin, Maa peal. Me kõik võime võtta osa millestki grandioossest, mis juhtub vaid korra 16,4 miljardi aasta jooksul! See on evolutsiooniline hüpe, mis alatiseks muudab maailma. Teadvustage üha rohkem ja rohkem, mida te mõtlete ja tunnete. Ja muuseas – nautige oma imelise rännaku ja Pühitsuse protsesse.

Südamest südamesse,

Janosh

Tõlge – Mirjam Veski

Comments

Ольга Лынник
Reply

Прекрасно! И очень откликается в связи с событиями на Украине. Благодарю! Любовь победит! Любов переможе!

Татьяна
Reply

Благодарю за поддержку! Успехов и радости всем нам, идущим вперёд!

Елена Гребенюк
Reply

Благодарю! От Сердца к Сердцу! Счастья и любви ВСЕМ!

Svetlana Vdoveva
Reply

Благодарю! Такая проникновенность в вашей статье. Я так рада быть с вами!

Лина Лебедева
Reply

Благодарю!

Ирина Жучкова
Reply

Спасибо, Янош. Очень актуально.

Надежда Зырянова
Reply

Благодарю!

Павел
Reply

Отлично! БлагоДарю!!!;)))

Anonymous
Reply

Благодарю, Янош! Как всегда великолепно понятно и вовремя!

Роман Шакиров
Reply

Прекрасного всем нам путешествия

Ольга Рябчун
Reply

Спасибо Вам огромнейшее! Ваша Любовь очень вдохновляет, открывает понимание на изменения происходящие во время трансформации.

olga Tuman
Reply

Всех благ Вам!!!

Leave a comment

name*

email* (not published)

website