Navigate / search

Janosh’i artikkel “Perspektiiv”

Need, kes mu tööga juba tuttavad on, teavad, et iga hologramm avaldab mõju meie alateadvuse teatud osale. Ma nimetan neid koodideks, sest nad aitavad teil dešifreerida teie sisse peidetud informatsiooni. Iga kood sisaldab teatud sagedusel informatsiooni, aga täpsemalt –  vibratsioonilist energiat, mis resoneerib teie tunnetega. Artiklites kirjeldan ma isiklikku kogemust, kuidas mina neid energiaid vastu võtsin. Igas artiklis võtan  antud hetkel ühe kõige tugevamatest koodidest ja jagan oma arvamust koodi teemal.

Perspektiiv

Talviste pühade aeg on lõppenud ja inimesed pöörduvad pikkamisi harjumuspärase elurütmi juurde tagasi. Meie korraldasime oma Art Keskuses toreda vana-aastaõhtu: mulle meeldis nii väga energia, mis seal valitses, ja side meie vahel. Ma olen rääkinud paljude inimestega, kes peale aktiveerimist teatris nägid jälle valgust ja tahan teile öelda, et mind haaras tugev innustus. Kood PERSPEKTIIV (see oli aktiveerimisel keskne) avaldas mulle tugevat mõju. See sisaldab sagedust, mida ma ei suutnud edasi anda kohe, ja ma kartsin seda avalikult esitleda, kui olin tööd selle juures alles lõpetamas(sain selle koodi detsembri algul). Tihti ma seletan, kuidas käib töö koodide kallal, – mul on tähtis, et võiksin neid tunnetada. Mul on kõigepealt endal vaja tunnetada koodi energiat, et võiksin siis asjatundlikult edasi anda sõnumi, mida kood sisaldab. Pole mul mingit mõtet kedagi petta.

Kui istusin arvuti monitori ees ja vaatlesin koodi, ei tundnud ma mitte elevust, vaid pigem segadust. Kallutades pead küljele vahtisin ekraani ja mõtlesin, et kood pole ju tasakaalus. Ja ometi ei olnud mu sees tunnet, et midagi on vaja parandada, muuta. Kood oli ideaalne – just täpselt selline, nagu ma teda nägin, ainult tundeid oli vähe. Ainus, mis mulle pähe tuli, kui ma sedasi pead kord ühele, kord teisele poole kallutasin, – oli sõna „perspektiiv”. See, kuidas te vaatate reaalsust. Rohkem midagi ei juhtunud ja ma ei mõelnud temale enam. Aasta lõpus oli programm tihe, nii et keskenduda koodi teemale ei olnud võimalust, tuli varuda kannatlikkust. Sõnum tuleb ise.

„Kõik sõltub sellest, kuidas sa seda vaatad”

Möödus mõni nädal, koodi peale ma palju ei mõelnud, ent miski hakkas muutuma. Hakkasin teistmoodi rääkima, mõtlema teisiti. Aruteludes muutsin alateadlikult sõnade valikut ja esinesin uue fraasiga: „Kõik sõltub sellest, kuidas sa seda vaatad.” Selle teadvustusega hakkasin kujundama energiat seesmiselt. Ütlen ausalt, et olin täiesti segaduses. Ühest küljest  ei tahtnud ma veel ühte protsessi. Peale raamatu „Jumal kohtab jumalat” kirjutamist viimase 1,5 aasta vältel lootsin, et 2013.aasta lõpp kulgeb rahulikult ja õnnelikult. Planeerisin rohkem aega  veeta perega, ja seda aega oli küllaldaselt. Samal ajal aga  suunas see energia mind uuenemisele, mis tähendas, et ma ei suutnud rahulikult istuda – tahtsin äkki kõik  välja vahetada.  Mind ei rahuldanud järsku enam see, mis oli. Ja ehkki ma ühest küljest pingutasin, et säilitada hästi  tuttavaid harjumusi, millel mitmeaastane ajalugu,  tundsin end äkki nagu jo-jo-mängukann, mis kõigub siia-sinna.

Samal ajal püüdsin hoida positiivset meeleolu. Mu klaas oli poolenisti täis, mitte poolenisti tühi: on vapustav projekt, on meeskond imetoredatest inimestest ja vabadus areneda nii, nagu mina tahan. Oli mul põhjust kurta? Kui ei ole millegi üle muret tunda, siis kust tuli see rahutus, püsimatus? Peale uurimisi ja „kaevetöid” enese sees ma teadvustasin, et see tunne on lihtsalt seotud aasta lõpu ja uue etapi algusega mu elus 2014.aastal. Novembris 2013 täitus mul ju 10 aastat momendist, kui sain esimese koodi, ja olin omistanud sellele faktile vähe tähelepanu.  Võib-olla on aeg kõiges luua kord ja ma lihtsalt alahindan oma reaktsiooni. Oleks ju naiivne mõelda, et see on seotud uue koodiga… või mitte?

„Ma elan selles maailmas”

Uue aasta alguses tuli selgus. Võibolla on teile tuttav tunne, kui teete tarbetuid tegusid, et saada mingile küsimusele vastust, või otsite seoseid seal, kus neid ei ole, või ajate end ebanormaalsesse seisundisse imelike mõtetega, aga lõppude lõpuks on kinnitus vaevu tabatav ja tuleb siis, kui te seda kõige vähem ootate. Niisugune asi juhtus minuga, kui ma uue aasta esimesel päeval kodus diivanil lesides valisin kanaleid ja asusin televiisorist  vaatama uudiseid. Ma ei vaata eriti palju televiisorit, ja kui satungi ta ette, siis uudiseid ei vali ma kohe kindlasti mitte. Eelistan vaadata midagi, mis täidab mind energiaga, aga uudised ei käi kuidagiviisi nende kategooriasse. Mulle on arusaamatu, miks suurel osal uudistest on nii negatiivne laeng. Mida rohkem draamat ja sündmusi, seda rohkem aega ja tähelepanu need endale tõmbavad. Noh, hea küll, mõtlesin, suunan oma tähelepanu seekord mujale ja vaatan, mis maailmas toimub. Olen ju ikkagi osa sellest maailmast.

Kahekümne minuti pärast olin nähtust šokis. Esimene reportaaž pani mind kujuteldamatult imestama. Selles räägiti sündmustest, mis vastu uut aastat toimusid Hollandis.  Edastati intsidente, milles ilutulestiku tõttu said kannatada inimesed ja loomad. Ma mäletan ikka veel end istumas diivanil, hämmingus sellest, mida üle kantakse. „Ja ma elan selles maailmas?” – küsisin endalt. Ent draama sellega veel ei lõppenud. Teine reportaaž oli noorest Aafrika mehest, keda piinati selle pärast, et ta on homoseksualist. Ja uuesti küsisin ma endalt: „Ja ma olen osa sellest maailmast?” Selleks hetkeks, kui näidati esimest positiivset uudist, valutas pea ja meeleolu oli korralikult rikutud reportaažidest, mis  olid tehtud kurbadest sündmustest, mida oleksin eelistanud mitte kuulda. Ma ei suutnud endaga midagi teha, meeleolu oli täiesti muutunud.

Miks avaldasid uudised mulle nii tugevat mõju, ma ei tea, kuid mõju oli tõsine. Tunne oli säärane, nagu oleks mind ümber pööratud ja ma olin kaotanud kogu oma särtsu ja optimismi. Ja kui ma enne olin entusiastlikult teinud mitmeid plaane uueks aastaks, siis nüüd järsku ei tundnud ma enam üldse midagi. Tagasivaates võin öelda, et kogu perspektiiv oli täielikult muutunud: tuju muutus äkki negatiivseks, ilmusid imelikud, mulle tundmatud  mõtted. Hakkasin kahtlema oma plaanides: oma kires, oma projektides. Ilmusid küsimused, ega ma äkki illusioonidesse pole langenud, et võin inimestel aidata taastada nende tugevust, ja äkki on  mu kirg  teha maailm paremaks samuti illusioon?  Kas see pole äkki naiivsus, et võin neid aidata sellega, mida teen?  Olen ma end siis tõepoolest nii välja lülitanud, et ei suuda enam vaadata, mis tegelikult toimub? Olen ma siis tõesti hakanud uskuma millessegi ilmvõimatusse? Aga kuidas siis kirega jääb? Aga kuidas jääb abistamisega? „On see  asjatu ettevõtmine?” Kuidas ma saan jääda positiivselt häälestatuks ja rääkida, et kõigil meil on vägi tuua Maa peale armastust ja rahu? Ma isegi ei suuda end siin tunda nagu kodus! Kuidas saan  jätkata oma tööd, kui 20 minutit uudiseid demonstreerisid mulle, mis toimub? Kas ma tõesti end petan? Kas ma tõesti petan teisi inimesi?

„Aga oled sa kindel?”

Hea küll, võib-olla oli see mõnevõrra dramaatiliselt, kuid ma elan protsesse läbi intensiivselt, sest minu jaoks on „kas kõik või mitte midagi”, ja see oli ilmne ilming „mitte midagi” poole. Ühe hetkega muutus taju täielikult, ja ma ei olnud enam see, kes olin varem. Minu kirg, minu enesekindlus, minu õnn, minu eneseuhkus – kõik see kadus. Kontroll haihtus. Ja kõige imelikum oli mu jaoks see, kuidas see juhtus. Minevikus olin ma läbi käinud mitmest mõõnast, kuid alati olid nad andnud mulle jõudu liikumist jätkata. Aga nüüd – vaatan korra  uudiseid ja kavatsen kõik sinnapaika jätta! See on võimatu!

Segaduses olles sõitsin järgmise päeva hommikul Art Keskusse,  et valmistada ette presentatsioon, mis pidi toimuma paari päeva pärast „lahtiste uste päeval”. Kood Perspektiiv pidi saama jaanuari teemaks, kuid ilma innustuseta olin peaaegu valmis kõik asjad sel päeval ära muutma. Lõppkokkuvõtteks: kui istusin arvuti taga ja sain ühenduse koodiga, hakkas energia äkki muutuma.

Ja siin ma teadvustasin uudiste tähenduse – see oli katsumuseks mu jaoks! Ma sain järgmise aasta plaanide suhtes küsimuse: „Aga oled sa kindel?”  Mu imestuseks tulid kõik positiivsed tunded tagasi. Ma tundsin, kuidas tuleb tagasi mu jõud ja mu emotsioonid rahunesid. See, mis viis mu niis suurde rahutusse, lakkas olemas tähtis. Järsku tundsin ma jälle kirge, jõudu ja koguni tugevat usku oma missioonisse. Mulle oli vaja „uudiseid”, et tunneksin midagi, mida ma polnud tundnud varem: mitte mind ümbritsev keskkond, vaid ma ise otsustan, missugune on mu reaalsus, ja see maailm vajab mind, nagu teidki ja teisi inimesi-pioneere.  Kes suudab selles raskes ühiskonnas püsti tõusta ja  julgelt avaneda armastusele ja vabadusele? Mida rohkem on inimesi, kes jõuavad selleni, mis teeb neid õnnelikuks, seda tugevam saab olema meie mõju sellele võrgule, millega oleme seotud. Jaa, ma võin seda tunda uuesti, aga minu missioon pole kunagi olnud ohus. Selle pilguga sealt teiselt poolt lubasin ma end eksitada.

Saanud innustust oma motivatsiooni ümber kujunemisest võtsin ma vastu otsuse 2014. aasta kohta, aga nimelt: ma tahan innustada veel suuremat hulka inimesi ja jagada neile enesekindlust saada selleks, kes nad on ja teeksid seda, mida nad üle kõige armastavad teha. Ma tahan avada veel rohkem südameid ja kokku viia veel rohkem hingi. Milline kergendus! Ma võin tunda, kuidas loominguline energia pulbitseb rakkudes, ja kui te küsite mult praegu, mis see oli, siis… mul pole vähimatki aimu! Vahetevahel on need just need prillid, läbi mille te vaatate maailma.

„See saab olema minu aasta!”

Mis tekitab teis häid tundeid? Küsige endalt seda iga päev. See on nii tähtis, et me tunneksime tuld enda sees ja rõõmu, sest see on kütus, mis on meile vaja, et elada. See on energia, mis aitab teil ellu viia oma unistused. Kasutage seda, sest nii ehitame me energeetiliselt üles uue maailma. Kuni te tunnete õnne, ei ole absoluutselt tähtis, mida te teete, kust te pärit olete või missugune on teie unistus. Ärge lubage end viia kiusatusse sellest, et peab kohanema  maailmaga, mis pole avatud armastusele. Selle asemel, et teha seda, mida teilt ootavad teised inimesed, tehke oma valik. Julgege teha seda, mis on teile hingelähedane, seda, millesse te usute ja milles olete tõesti veendunud (tundugu see kellegi jaoks pealegi hullumeelsusena!). Ja kui te tunnete tõsist väljakutset ega kannata seda enam välja, pöörake oma tähelepanu positiivsetele momentidele. Püüdke näha päikeselist poolt. Ärge kaevuge liialt sügavale, nagu seda tegin mina, sest peale kahtluste ja ebakindluse ei too see midagi kaasa. Ja enamasti  ei ole kõik nii raske kui näib.

Muutke perspektiivi ja muutke oma elu. Uskuge, see on võimalik isegi sekundi murdosa jooksul. Midagi erilist pole vaja. See võib juhtuda mis tahes momendil, kui niisugune on teie valik. Kasutage koodi, vaadake hologrammi keskpunkti, kuni see hakkab „liikuma”. Häälestuge sellele, mis teeb teid õnnelikuks ja vaadelge. Innustage ennast ja oma sõpru elama täiel rinnal. Ma loodan, et võite endale veendunult öelda: „See saab olema minu aasta!” Soovin teile edu ja armastust!

Selleks et lihvida teemanti, on vaja käsitleda  kõiki tema tahke.

Südamest südamesse,

Janosh

Tõlge – Mirjam Veski

Comments

Марина Кузнецова
Reply

Классно! Спасибо тебе Янош! Ты вновь и вновь поддерживаешь и вдохновляешь меня на моем пути!))) Спасибо за перевод Елизавете!)))

Ольга Лынник
Reply

Благодарю, Янош, Лиза! Очень вдохновляет!

Nadezhda Leznova
Reply

БЛАГОДАРЮ за поддержку и вдохновение, желание СОТВОРЯТЬ РАДОСТЬ и ЛЮБОВЬ.

Татьяна Надейкина
Reply

Благодарю

Марина Калюнова
Reply

Благодарю, Янош, как всегда синхронистично

Тамара Сизова
Reply

Что наполняет вас хорошими чувствами? Спрашивайте себя об этом каждый день. Это так важно чтобы вы чувствовали огонь и радость, потому что это топливо, которое вам необходимо чтобы жить. Это энергия, которая помогает вам претворять ваши мечты в жизнь. Пользуйтесь ею, таким образом вы энергетически строите лучший мир.

Ольга Барышева
Reply

Благодарю! Вы выразили то, что чувствовала я в последнее время. )))

Gulnara Mironenko
Reply

благодарю тебя Янош. тоже самое чувствовала я в первый день Нового Года. и так сегодня потянула зайти и посмотреть еще раз интервью с тобой и вот нашла точный ответ что со мной происходило, я так же решила надо двигаться вперед, ведь все это время мне так было хорошо.И это моя реальность и мне хорошо в ней.

Катерина
Reply

Благодарю ,Янош. Вы совершили чудо со мной ! Я несколько дней пыталась выйти из состояния “комы” потому что потеряла веру в свою мечту в свое счастье, благодаря мнению человека со стороны. Я верю что это мой год воплощение моей мечты, желаний и любви!
У меня есть к вам вопрос , как или в какой рубрике я могу его вам задать?

admin
Reply

Все вопросы Вы можете задавать через меню “Контакты”

Руслан Рахимджанов
Reply

Созвучно… Окрыляет…

“Это будет мой год!”

БЛАГОДАРЮ Янош, Елизавета и Ко….

Надежда Хоботова
Reply

Благодарю всех!Это то,что мне надо было в данный момент.Появилась вера в то,что “Это будет мой год!”

Nadin
Reply

Благодарю Яноша, благодарю всех! Настроение изменилось в лучшую сторону! Желаю всем счастья!(:smile:)

Svetlana Petrunkina
Reply

Благодарю, Янош! Всем счастья, здоровья, любви, благополучия, процветания!!!!

Галина """"""""""
Reply

Благодарю!!!!!

Leonora Shparyova
Reply

БЛАГОДАРЮ, ЯНОШ! Читала и понимала, что такое сейчас происходит со многими. Я знаю, что наполняет меня хорошими чувствами!
Ещё раз БЛАГОДАРЮ!!!

ольга
Reply

Супер!!!!

Марина Жебрякова
Reply

Благодарю за пример! Мир меняется. Я выбираю свой мир, я хочу жить в том мире, в котором мне радостно и комфортно! Это мой осознанный выбор. С сожалением ощущаю, что мой мир и мир моих подруг!!! расходится. Наблюдаю. Но это именно так. Планета свободного выбора!!!

Яковлева Людмила
Reply

Благодарю Янош!!!Услышала очень ценные мысли для себя-я больше не делаю того что ожидают от меня другие.

Ирина
Reply

Благодарю!!!

Наталья Панова
Reply

Благодарю! Это будет мой год!

Нина Ромка
Reply

БЛАГОДАРЮ! Точно такие же мысли меня посещали…. Это будет Мой год!

Anna Krestinina
Reply

Благодарю, Янош! Это будет Мой Год!

Людмила Филатова
Reply

Благодарю Яноша за эту исповедь . ведь многие били подвержены этим чувствам.Янош ты нам подарил драгоценный подарок на этот год!!!!Как здорово что такие Боги есть среди нас и ведут к Свету. Благодарна Елизовете и Данилу за их бескорыстное Служение.

Ирина
Reply

ЭТО МОЙ 2014 ГОД!!!
ВСЕМ ЖЕЛАЮ МОРЕ УДАЧИ И ЛЮБВИ!!
И ОКЕАН ДЕНЕГ!!!
УРРРРА!!!
СПАСИБО ЯНОШУ И ЕГО КОМАНДЕ!!!!

Премудрая Лана
Reply

Великолепно!!! Янош БЛАГО дарю ОГРОМНОЕ!!!
Я МОГУ в этом тяжёлом обществе смело встать и открыться Любви и Свободе!!!!

Это будет мой год!

Галина
Reply

Это будет мой год! Смелости мне и всем, чтоб принять новое, любовь, открыть своё сердце)

Ангелина
Reply

Совершенно согласна с Яношем, всё, что с ним происходило как испытание, очень срезонировало, потому что похожие мысли посещали меня тоже не раз:) а ты уверена, что то, чем ты занимаешься, что составляет твою истинную “страсть”, так уж и нужно людям, услышат ли они тебя, услышат ли то, что так близко твоему сердцу. И когда отбросив все мысли, прислушалась к своему сердцу, к тем , ни с чем несравнимым ощущениям умиротворения, радости, блаженства и благодати одновременно, то в то же мгновение осознала – разве что-то ещё может быть прекраснее этого слияния с вечностью, с истиной, с любовью. Ты и есть эта Любовь, эта Истина, эта Вечность. И нет ничего другого, кроме Единства, кроме Я Есмь… И это будет мой год!!!

Cdtnkfyf
Reply

Благодарю. Это мой год!!!

Ирина Захарова
Reply

Благодарю!!! Это будет мой год!!! Это есть моя жизнь!!!

Ольга Лынник
Reply

Супер! Это Мой Год и Это Моя Жизнь!!! БлагоДарю!!!

Наталья Шарапова
Reply

Благодарю тебя Янош.Это очень очень искренне и с Любовью.Вдохновения и Любви всем нам. Намастэ.

Leave a Reply to Нина РомкаCancel reply

name*

email* (not published)

website