Navigate / search

Janosh’i artikkel “Loomulik aeg”

Need, kes on mu tööga juba tuttavad, teavad, et iga hologramm avaldab mõju meie alateadvuse teatud osale. Ma nimetan neid hologramme koodideks, sest nad aitavad meil dešifreerida meie sees olevat varjatud informatsiooni. Iga kood sisaldab teatud sagedusel informatsiooni, aga täpsemalt – vibratsioonilist energiat, mis resoneerib meie tunnetega. Viimastele koodidele pühendatud artiklites kirjeldan ma isiklikku kogemust, kuidas mina   neid sagedusi  läbi olen elanud.

LOOMULIK  AEG

Mul on nüüd rõõm jagada teiega  seda artiklit. Mu viimasest sõnumist on möödas kaks kuud. Esiteks sellepärast, et see oli puhkuse aeg ja teiseks oli mul vaja valmistuda uueks hooajaks. Aga ma vajasin enda jaoks ka ülevaadet senisest, tänu millele jõudsin uute äratundmisteni,  ja kõige tähtsamad neist puudutasid aja kontseptsiooni.

Mind vaimustab see, kuidas meie ajakogemused erinevates situatsioonides erinevad. Üks inimene võib öelda, et „aeg lendab”, teine aga, et „aeg venib piinavalt aeglaselt”. Justkui oleks meie tunnetel erinev rütm ja me irdume  lineaarsest ajast kiirendatult.

See mind inspireeriski uue peatüki kirjutamisel. Ma ei laskuks üksikasjadesse, ütlen vaid, et kirjutan uut raamatut, milles ajal on tähtis roll. Paistab, et ajalugu kujunebki nii „enam-vähem”, sest informatsioonivoog tuleb paralleelselt ajaga, mida reaalselt ei eksisteeri,  olevik, minevik ja tulevik on aga millegi suurema osad. Ootan kannatamatult, millal töö raamatuga   lõpeb, see annab ka mulle endale vastused. Aga sellest hiljem.

KÕIK  ON  TSÜKKEL

Nüüd tahaksin puudutada aja teemat tervikuna, seda, kuidas me kogeme aega iga päev. Me vaatame kella, märgime kalendris ära päevi ja nendega sünkroonselt(kellaaegade ja kalendriga) hoiame rütmist kinni. Meil on tööaeg, pidev rutiin, hommikused rituaalid, õhtused toimingud ja aeg lihtsalt tiksub nende vahel. See on see, mida me teame elamisest olevikus, minevikus ja tulevikus. Kui teatud situatsioonid korduvad, aga teie olete mõelnud, et olete nendega juba ühele poole saanud ja alatiseks, siis võib see näida lihtne, aga võib ka ajada segadusse. Ma kuulen tihti inimesi sellest rääkimas ja teen seda ise läbi isiklike kogemuste varal: minevik tuleb aina tagasi!

Miks on situatsiooni nii raske lahti lasta? Võib-olla sellepärast, et „lahti laskmine” eeldab, et kõik peab lõppema? Meie tahame lõpetatust ja mõistame end hukka, kui selgub, et me ei olegi seda veel teinud, kui reaalsus on juba täielikult muutunud. Looduses ja Universumis käib kõik tsükliliselt. See on loomulik seadus, mis tähendab selle igaviku eksisteerimist, milles iga algus käivitub ühe kogemusega, aga lõpeb teisega ühel ja samal ajal. Iga lõpp on uus algus, – midagi sarnast meie hingamisele. Kui me teame seda ja kanname selle üle igapäevaellu, siis näeme sellele kinnitusi kõikjal. Mõelge aastaaegade vaheldumisele, kuutsüklitele, Maa pöörlemisele, vee- ja õhuvooludele. Meie keha allub samuti loomulikule rütmile ja annab meile mõista, kui oleme ta unarusse jätnud ja lakanud ta eest hoolitsemast – oma signaalide kaudu, nagu nälg, janu, väsimus, valuhood, spasmid. Kõik see on tsükkel. Elu on sedamoodi loodud, ainult meie – inimesed – oleme ainsad elu esindajad, kes on ammu sellest seadusest kaugenenud. Me mõtlesime välja lineaarse aja ja igasugused süsteemid, mis on meie sideme Universumi rütmidega katki rebinud. Meie eluviis ei põhine mitte rütmilisusel, vaid sirgjoonel ja me oleme end täielikult allutanud sellele ideele. Lihtsalt mõelge, kui tihti te teadvustate aega. Siis on teil vaja aga ümber lülituda, ehkki teie tunded ei ole sellega tegelikult nõus.

LINEAARNE  AEG – KETT  VÕI  AHEL

Me võime lineaarset aega ülekantud tähenduses võtta  keti või ahelana – see kammitseb meid ja hoiab meid tagasi oma loomulike vajaduste rahuldamisest. Sel on hulk kinnitusi. Mõnikord te väsite ja teil on vaja magada, kuid selleks pole aega. Teil on kõht tühi ja tahate süüa, teie  olete aga nõupidamisel, mis veel niipeagi ei lõpe. Või te võiksite süüa küll, kuid teil on vaja oma partner ära oodata. Mõnikord oleks teil vaja võtta puhkepäev, aga te olete sunnitud arvestama oma kolleegide töögraafikuga. Mõnikord olete stressis ja teil tuleks pinge maha võtta, kuid te võite kaotada oma töökoha  – ja teete tööd edasi.

Me ütleme „ei” oma tunnetele ja valime lojaalsuse harjumusele st kunstlikule ajale. Me ei teadvustagi, kui tugevalt avaldame ise survet oma elule, aga hiljem imestame, miks jääme teatud tunnetesse  toppama. On sel mõtet? Ikka ja jälle lükkame me tahaplaanile oma     tunded, mis tahavad, et neid kuulda võetaks, mis tahavad  järgida oma rütmi. Aeg ei luba, meil on vaja liikuda edasi… Niisuguses seisundis on praktiliselt võimatu saavutada terviklikkust, sest kõik, mida te teete, on ajaga seotud. Iga kord, kui meie elus kordub keeruline situatsioon, lükkame ta minevikku ja loodame, et ta ei tule sealt tagasi. Ent loodus liigub oma rada, ja meeldib see teile või mitte, tsükkel kestab edasi.

MIKS  MA  SEDA  KÜLL VAREM  EI  TEINUD?

Mis vahet? Te võite aja lihtsalt „välja lülitada”. Selles on oma võlu, on vaid vaja mõista. Kui tunnete, et mingid šabloonid korduvad, siis on tähtis, et te ei teeks endale etteheiteid. Te ei saa teha vigu, te ei saa üleüldse teha vigu! Ärge „karistage” end selle eest, see on ju väljakutse. Te olete pidevas liikumises mööda spiraali ja kes teab, mitu ringi teil veel vaja teha on? Kes teab mitu ringi teil veel ees seisab läbida? Kes teab, mitu korda teil veel on vaja ühte ja sama situatsiooni läbi teha? Te annate endale šansi arenguks ja kogemusele, kui võtate vastu tsüklilisuse idee. Iga kord, kui miski seisab te ees, on teil võimalus midagi uut läbi elada. Teie sagedus tõuseb, teie teadmised laienevad ja te tõusete järgmisele tasandile, te saavutate veel ühe eesmärgi, jne – asi pole nimetustes.

Võin oletada, et keegi lugejatest ütleb: „Aga mis siis, kui ma ei tule enam olukorraga toime ja see on läbi?” Võib olla küll ja siin ei ole mingeid kindlaid reegleid. Kui tunnete, et on läbi või möödas, siis nii ongi! Ent ärge tegutsege endale vastu, kui on tarvis teha mingi tähtis valik, sest sel juhul te lihtsalt lükkate tegevuse edasi. See on see, mida mina ise õppinud olen. Väga tihti, kui mul oli tarvis vastu võtta mingi tähtis otsus, tundsin ma  suurt vastupanu. Ma püüdsin läbi mõelda otsuse erinevad variandid, et muutused kulgeksid järk-järgult, ehkki sügaval sisimas mõistsin, et tuleb „hüpata”(otsustada). Ja ometi ma ei otsustanud. Ma pigem tahtsin ette teada, mis kasu see toob, seepärast lükkasin valiku tegemise edasi. Oma kujutluses  joonistan ma trampliini oma hüpeteks, ja enda, kes tiirutab selle ümber, otsides treppi, mida mööda saaks alla laskuda vette hüppamata. Ja iga kord lõppes sellega, et hüppasin ja küsisin seejärel endalt, miks ma seda küll varem ei teinud.

Sageli mõjutab minevik  nii tugevalt tulevikku, et meil on hirm ainuüksi selle mõtte ees, et peame tegema tulevikku puudutava otsuse. Ent teadvustage – lineaarne aeg on vaid meie kujutlusvõime väljamõeldis, meie tunded elavad aga mõistusest erinevas rütmis. Kasutage momenti PRAEGU, et saada üldine ettekujutus situatsioonist, ja kasutage  vaikust, et määrata kindlaks oma liikumise suund. Ja seejärel otsustage! Vaat mismoodi te jõuate lõpetatuseni ja alustate uut tsüklit!

ÜMBERJAOTAMINE,  ÜMBERSUUNAMINE

Kui me räägime tsüklitest, siis kõige tähtsam neist on maiade kalendris kirjeldatud evolutsiooniprotsess. 21.detsembril 2012 lõpevad kõik maiade kalendrid ja jälle ma usun, et me ei peaks andma end meile omase lineaarse mõtlemise mõju alla. Kui me lähtume mõttest, et kõik lõpeb, siis see tähendab, et meid ei saa siin enam olema. Ma tunnen, et see on tõest väga kaugel. Me asume tähtsa tsükli lõpu lävel, kuid me ei peaks sellele nii suurt tähtsust omistama. Seda võib vaadelda kui ühe tähtaja lõppemist, muutuste punkti või isegi kriisipunkti. Minu jaoks on see pigem ümbersuunamine või  ümberjaotamine. See on teie šanss uueks stardiks, šanss jätta maha kõik, mis teid enam ei teeni. Te võite alustada midagi uut enda jaoks – kohe praegu, sest energiad Maal on väga tugevad ja  tagavad teile kiiresti võimalused kasvuks. Üks näide: te väntate jalgrattal mäest üles ja kui te ainult pisut lisate kiirust, siis teate, et kui hakkate mäest alla laskuma, on kiirus samuti suurem. Kui lähete mäe otsa ettevaatlikult jalgsi, siis see on raske ja ka allalaskumine on aeglane. Meil on vaba tahe. Aga nüüd puhtast südamest: te eelistate kiiret arengut, mitte aeglast – on ju nii?

Taju lihtsustamiseks tahaksin teha rõhuasetuse sellel, et kõike pole vaja teada, et  võiksite tunda, mida ma silmas pean. Teadvus on „sisse lülitatud” (nagu alati) ja see tähendab, et ühel hetkel tuleb teil toime tulla kõigega. Me elame ajal, kus muutub üha raskemaks kasutada lineaarset aega. Seepärast on nii tähtis olla ühenduses Südamega, sest Süda on sünkroniseeritud Universumi seadustele.

Oma reiside ajal Siberisse sain selle kohta palju teada. Šamaan rääkis mulle, et sellised nagu tema elavad täielikus harmoonias loodusega ega tunne aega. Siis võivad nad üheks saada Allikaga ja elada pidevas vabaduse ja armastuse seisundis. Kahjuks on see meie  ühiskonna jaoks raske. On nii palju fenomene, mis meid sellest eemale kisuvad. Ja ometi on hulk mooduseid naasta Allikale. Sakraalne Geomeetria annab kerge tõuke tsükli lõpetamiseks. Tänu uutele vaimuvälgatustele muutusin ma tugevamaks kui enne, kindlamaks koodide väes. Muidugi ma teadvustan hästi, millega töötan. Kuid mu hologrammid ei ole mitte lihtsalt energeetilised instrumendid. Nad aitavad teil taastada kontakti loodusega ja vabastada teid illusoorsest ajakogemusest.

ARMASTUS  LAHUSTAB  AJA

Minu kogemuse järgi on aeg miski, millesse tuleb suhtuda lugupidamisega, samas seda jumalaks kuulutamata. Kõnekäänd „Aeg on raha” ei ole enam aktuaalne, mulle räägib see hirmust. Kõik, millest me unistame, võib panna ühte kategooriasse, ja nimelt – armastus. Armastus „ühendab lahti” aja, avab Südame, pehmendab haavu, kaitseb hinge. Me oleme siin selleks, et õppida, saada kogemus, kuid ennekõike selleks, et tuua maailma armastust. Me elame ühel planeedil, ühtedel ja samadel sagedustel ja kõik, mis toimub, toimub üheaegselt. See on imeline aasta, ja on põhjuseks, miks oleme siin. Kasutame me võimalust lahustada oma hirmud, kujundada ümber oma elud ja kehad ümbersuunamise ajal? Mille te võtate kaasa, mille jätate maha? Kuidas te alustate uut tsüklit?

Vabastage end minevikust, sest minevik eksisteerib vaid teie peas. Teie hing teab, kui palju kogemusi teile vaja on, et midagi omandada ja annab teile teada, millal olete valmis järgmiseks õppetunniks. Küsige endalt pidevalt, kas olete valmis millekski uueks või on teil tarvis teatud olukordades selgusele jõuda. Looge endale selgus. Elu on nii imeline ja pole mõtet hoida kinni aja mõistest. Teie hing tunneb juba ette mõnu mängust, nii et andke talle šanss seda nautida! Unistage julgelt, mõelge globaalselt ja julgege otsustada. Praegu on „loomulik aeg” teha seda, mida olete alati teha tahtnud. Aga kui teil seisab ees teha  radikaalseid otsuseid, pidage meeles: te ei saa teha vigu. Vaadates tagasi minevikku te võib-olla ütlete mulle: „oleksin tahtnud seda teha varem.”

Meie – inimesed – oskame aega arvestada kella järgi, aga ainult Hing teab, mis on aeg. 

Südamest südamesse,

Janosh

2012, sügis

Tõlkinud – Mirjam Veski

Comments

Карабут
Reply

Впервые узнала о Яноше, со статьей полностью согласна. А как работать с кодами?

Lenusya Rul
Reply

Спасибо! Как вовремя!

Ирина Рябинская
Reply

Благодарю,прекрасная статья!

Валентина
Reply

БЛАГОДАРЮ..ВСЕ СОЗВУЧНО…

Елена Гребенюк
Reply

Благодарю! От сердца к сердцу!

Людмила Емельянова
Reply

Благодарю, Янош! Все так и есть.

Ольга Лынник
Reply

Благодарю !Прекрасно!

Nonna Leshkovich
Reply

Благодарю ! Очень понятно . Давно уже живу без времени или в своем времени. Это так , круто ! представьте , время . как физическую виличину , и Беспредельность . Я выбрала – второе !!

zinaida-super
Reply
Svetlana Svetlana
Reply

Спасибо!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Марина Волина---Шамсуварова
Reply

Благодарю!!!!!!!!!!!!!

Leave a Reply to Елена ГребенюкCancel reply

name*

email* (not published)

website