Suvi annab endast juba märku ja paljude jaoks tähendab see võimalust puhata. Võib-olla olete juba puhkuseplaanid teinud. Või ootab teid ees paar nädalat puhkamist oma tööst. Jätta kõik mõnes ajaks, jõuda iseendani, et laadida end teiseks poolaastaks. Küsimus on selles, kui reaalne üldse on meie ajal tunda rahu, vähemalt meie ühiskonnas ja meie ümbruses. Nii palju kõike sünnib me ümber ja üha sagedamini köidavad me tähelepanu dramaatilised sündmused. Loe edasi…
Inimese elu on imeline.
Meie, inimesed, oleme huvitavad olevused, kes pidevalt arenevad ja tegelevad samas kõikvõimelike asjadega. Sealjuures muutub võimatuks identifitseerida oma mõtteid ja tundeid. Kuid ometi on minu valik mõista, kust tuli selline käitumine, mis toimub me alateadvuses, mis sunnib meid toimima teatud moel, miks me mõjume üksteisele erinevalt, miks me väljendame ennast – või siis ei väljenda. Ma tahaksin mõista, kuidas on see võimalik, et me seame fookusesse ühed teemad ja ignoreerime täielikult teisi. See inspireerib mind jätkama oma tööd ja varustama inimesi jõuga, kuid eelkõige selleks, et mõista mu enda protsessi.
Eelmisel kuul jagasin oma uusi nägemusi Moskvas, rääkides oma kuuljatele avameelselt oma noorusest. Sain palju vastukajasid ja see kõik oli väga ehe, et paljud inimesed tundsid end ära minu loo läbi ja et nad on väga tänulikud selle eest, et näitasin neile oma haavatavust. Seepärast tahan selles artiklis jälle jagada tükikest oma elust, hetki, kui kaotasin osakese endast, mida püüan siiamaani endale tagasi tuua.
MA EI TUNNE END TERVIKLIKUNA
See võib tunduda kummaline, kuid ma ei tunne end terviklikuna. Isegi kui olen õnnelik, tundub mõnikord ikka, et miski mu elus on puudu. Olen õnnelik oma perega, oma tööga, kõigega enese ümber. Kuid endiselt ei kao millegi puudumise tunne, kui ma sellel keskendun. Ma ei saa öelda, et see tunne segab mind, ehkki küsin endalt, mida see tähendab. Loe edasi…
No nii – olemegi jõudnud maagilisse 2012. aastasse! Nüüd kõik algab ja me võime tõsta üles ankru, võtmaks kurssi meie lõppeesmärgile. Uued Meistrid – astuge ette! Atlantise ajad sünnivad taas. Meie Maa läheb viiendasse dimensiooni. Nüüd saab selgeks, mida kuulutasid maiad, ja kuivõrd võis Nostradamus heita pilku tulevikku. Me oleme valmis tõeks, me tahame saada vastuseid! On saabunud hetk, mida me oleme pikisilmi oodanud! Ajalugu on juba uuritud ja kirjeldatud detailides ning täiendatud meie esivanemate filosoofiliste nägemustega. Veel huvitavamaks ja köitvamaks me seda teha ei saa. Kuid ei! Meil on puudu viimane pusletükk, rosin jutustuses inimkonna ajaloost. On 2012 millegi uue algus? Või siis sulgub meie ees eesriie? … Peame me selleks valmistuma?… Või oleme juba hiljaks jäänud? Loe edasi…