Suvi annab endast juba märku ja paljude jaoks tähendab see võimalust puhata. Võib-olla olete juba puhkuseplaanid teinud.  Või ootab teid ees paar nädalat puhkamist oma tööst. Jätta kõik mõnes ajaks, jõuda iseendani, et laadida end teiseks poolaastaks. Küsimus on selles, kui reaalne üldse on meie ajal tunda rahu, vähemalt meie ühiskonnas ja meie ümbruses. Nii palju kõike sünnib me ümber ja üha sagedamini köidavad me tähelepanu dramaatilised sündmused.

Massiinformatsioonisüsteem  kirjeldab ärevate sündmuste arengut. Maavärin Põhja-Itaalias oli uudiseks, mis meid šokeeris ja me küsime endalt, kui  palju  see kõik on liginenud meile, kui suures ohus oleme me ise. Kui me saime inimliku mure tunnistajaiks Haitil ja Jaapanis, oli see suureks tragöödiaks, kuid nüüd näeme, et sama  juhtub ka Euroopas, tegelikult ju lausa „ümber nurga”. Oleme me kaitstud draama eest, mis juhtub teiste inimestega, või peame valmistuma kõige halvemaks? Kui näeme reportaaže, tahaksime silmad kinni panna ja teha nägu, et seda pole lihtsalt olemas, ja liuelda mõtetes vaikuse lainel kõikidest neist uudistest nii kaugele kui võimalik. Kuid isegi üksi olles pole sa ikkagi vaba säärastest probleemidest ja muredest.  Maa kõrged vibratsioonid käivitavad sisemise võitluse, kusjuures mõned emotsioonid tungivad esile üha sagedamini.

SIDE  ÜKSTEISEGA

Mina isiklikult tahaksin kõik unustada, sest eelmisel kuul juhtus nii palju. Ma sattusin „taevast maa peale”, kõrgelt madalale, kogesin sügavaid ja liigutavaid tundeid ja julma vastasseisu. Duaalsus paiskas mind ränkadesse vastanditesse – erutusest kuni rõhutuse tundeni. Tingimusteta armastuse tundes olles ei käi mulle miski üle jõu, ma suudan kõike, kuid tunnen ühtlasi, kuidas muutun sellest sõltuvaks, – ma ei ole vähemaga nõus. Hakkasin märkama, et mida enam ma oma väes olen, seda enam teised inimesed mind tõrjuvad/väldivad. See on, nagu tunneksid nad mu vastu vaenulikkust: reageerivad vaenulikult, kui ma tunnen end hästi ja räägin südamest. Mul tuleks neist eemale hoida, aga miski minus ütleb, et need inimesed vajavad abi. Ma tahaksin, et nad tunneksid, mida tunnen mina, teades, et kõik me püüdleme selle armastuse poole, mis meid kõiki ühendab.

See on omamoodi kinnitus – kui sa näed, kui passiivsed me oleme meie kontaktihetkedel. Mõelge, kui tihti me küsime kelleltki, kuidas tal käsi käib, kuidas tal läheb, aga ei vaata talle silma? Kui palju on inimesi, kellele me võime öelda siiralt ilma igasuguseid tingimusi esitamata, et me neid armastame?  Miks meil on siis nii raske seada teise inimesega sisse tõelist sidet? Kuidas see võimalik on, et meie sees on nii palju armastust, aga me ei ole suutelised seda väljendama?

ÜMBRITSETUD  ILLUSIOONIST

Oma eelmises artiklis jagasin teiega killukesi oma elust. See oli kõrvalepõige mu isiklikku ellu ja ma sain sellele imelisi vastukajasid. Olin kimbatuses, kui küsisin endalt,   kuidas startida  kõik koos armastuse vibratsiooni? Minu kogemuse järgi ei ole tingimusteta armastus miski, mida peab otsima, on vaja lihtsalt meenutada seda tunnet, kui me olime lapsed ja lubasime sel tundel olla.

Nüüd oleme me suureks kasvanud ja see on muutunud palju raskemaks. Miks? Kui valmistasin ette oma eelmist presentatsiooni „Viimane hüpe”  mõistsin tõde. Olin šokeeritud, kui palju teistmoodi ma vaatan nüüd välist maailma.  Nii et see oli ühtaegu nii vabanemiseks kui ka vastasseisuks – kui avad järsku silmad ja näed reaalsust.  See, mis mulle  tuli, oli: me oleme suures illusioonis. Kõik me ümber on vaid projektsioon: tänavad, millel me kõnnime, poed, mida külastame, asjad, mida ostame, maja, kus me elame… See kõik on mängu osa, mille eesmärk on pakkuda meile kõik eluks vajalik.

EI  ROHKEM EGA VÄHEM

Materiaalne ei ole inimeste kõige tähtsam vajadus. Inimesed vajavad armastust, – see on nende  kõige suurem vajadus!  See on meie loomulik vibratsioon, viis seada sisse kontakt meie Allikaga, lähtudes sellest, et viibime siin ajutiselt.

On karm tõde, et sajanditega oleme me unustanud, kust oleme tulnud. Me ei suuda määratleda isegi oma vajadusi. Alateadlikult otsime me armastust ja tunnustust, kuid me otsime seda maailmast, mis ei saa seda meile anda. Ja see on see, miks meie elu tänapäeval põhineb tugeval soovil tegutseda, kui näib tähtis see, MIDA me teeme ja KUIDAS teised sellele reageerivad. Iga kinnitus, et me teeme midagi hästi, soojendab me südant. Mis tahes vormis kriitika lööb meid tasakaalust välja ja ahvatleb end kaitsma. Sageli me kipume midagi kellestki rääkima, et mitte ise tõrjutud, kõrvale või eemale    tõugatud olla. See annab meile tugeva tunde – olla võimeline kritiseerima teisi! Aga kui riivatud on meie enda eneseväärikus, siis tunnetame seda kui läbikukkumist. See sarnaneb konkurentsile üksteisega – energeetiliselt. Me tahame olla erilised  ja raiskame seepärast oma energiat selle peale, et  jõuda teistest ette, neid ületada.

HINGE  TÕDE

Hüpe Kõrgemasse teadvusse on uus tajumise moodus. Ma ei pea silmas uut nähtust, vaid olemasoleva maailma teisi kirjeldusi. Kui sa tuletad meelde, kes sa oled, saab kõik hoopis teise tähenduse. Just sellega puutub kokku massiliselt inimesi: lasta lahti see, millega oleme nii harjunud. Me arutleme 3D reaalsusest nagu oma kodust, kui me samas ei ole siit päritki! Me satume vaimustusse maavälisest, kui me samas ise oleme tulnukad! See on rikkunud meie evolutsiooni struktuuri, mille tagajärjel me ei ole võimelised kasutama oma tõelist väge. See ei ole juhtunud mitte täna,  see protsess kestab juba sajandeid, ehkki oleme üha lähemal elu avastamisele.

20. mail ma jagasin oma informatsiooni uuest teest. Ma lubasin rääkida oma hingel  tema kogemustest Maal. Minu meelest on see lugu liiga ilus selleks, et kasutada seda ainult  korra, seepärast otsustasin loo lisada selle artikli lõppu. Ma teen sulle ettepaneku, et läheksid  peale selle läbilugemist peegli ette, vaataksid endale silma ja näeksid:  sul on omaenese tõde. Seejärel vaatle oma ümbrust ja tuleta meelde, kes sa oled. Näe, et teised on samasugused kui sa ise. Tõde pole mitte usk või teadmine, vaid lihtsalt mälestus, mis on salvestatud sinu sisse.

HINGE  LUGU:

„Kunagi oli Maa mu mänguväljak. Mu mängumaa…! Aeg-ajalt ma laskusin „alla”, et läbi teha kogemused, mis ma võisin siin saada. Ma tahtsin teada, mida tähendab kogeda duaalsust ja see elu jooksul läbi töötada. Iga kord, kui ma lahkusin oma perekonna juurest, võeti mind armastusega vastu uues perekonnas. Mind  ümbritseti armastusega  ja see oli nagu Koju tulemine. Mäng meeldis mulle, sest iga kord ma avastasin enda jaoks midagi uut. Sealjuures oli mul side Koduga, selleks oli vaja  tunda vaid Armastust. Teiste inimeste silmades nägin ma omaenese perekonda  ja ma armastasin iga inimest… Me tuletasime meelde oma anded, luues seda, mida me tahtsime, ja elasime  rahumeeli  looduse rütmide järgi.

Praegu on see mäng muutunud palju keerulisemaks. Iga kord, kui ma tahan  laskuda „alla”,  kardan, et eksin ära ega mäleta enam, kuidas naasta Koju tagasi. Laskudes ma ei näe enam oma peret. Näib, nagu oleks silmadele ilmunud kaitsekiht  ja ma ei suuda sellest läbi tungida. Kuid ma püüdlen Armastuse poole ikkagi – et tunda end nagu Kodus. See soov oli  nii tugev, et ma hakkasin otsima teisi mooduseid, kuidas seada sisse kontakt oma perekonnaga. Aga see ei „tööta”, kuidas ma ka ei püüaks! See on nagu siis, kui  kaotame pea ja  unustame naudingud oma kogemustest. Ma tunnen uusi emotsioone, mis teevad  nõutuks, ma olen nagu peata, ma olen hämmingus.  Maa peal nimetab inimene seda „hirmuks”, „vastupanuks” või „kurbuseks”. Ehkki need uued kogemused on head,  ei suuda ma mõista, miks need tulevad nii tihti ja miks oleme neis  kinni rohkem kui Armastuses. Mäng pole juba ammu enam mäng, vaid omavaheline  võitlus.

Me oleme ihned  üksteisele lusti ja lõbu pakkumises, me võtame  üksteiselt elusid ja saadame üksteist  enneaegselt Koju. Vaid üksikud töötavad oma plaani läbi ühe elu jooksul, seepärast on meil nüüd selleks vaja hoopis rohkem aega.

Ma nii väga tahaksin tasakaalu tagasi tuua! Ma tahaksin nii väga, et keegi tuleks meie juurde ja ütleks, et  me oleme ju siin selleks, et MÄNGIDA. Ma nii väga tahaksin jälle tunda Armastust, kui laskun taas kord  Maale. Ma nii väga tahaksin näha oma Perekonda, kui tulen Maa peale. Ma tahaksin nii väga olla Mina Ise ja armastada kõiki.”

Südamest südamesse,

Janosh

Tõlkinud – Mirjam Veski